Esikaane kavand

Olen vahepeal jõudnud juba algust teha kaane illustratsiooni üle mõtlemisega ja hiljaaegu valmiski juba esimene kavand. Uurisin inspiratsiooniks veidike teisi muinasjuturaamatuid ja lõpuks otsustasin, et joonistangi kaanele meie kolm muinasjutu kangelannat: Lumivalgeke, Talia ja Punamütsike.

Mõtisklesin ka veidike selle üle, millist värvi ma lõpuks raamatut tahan. Väga meeldis mulle mõte purpurpunasest raamatust. Ent ma pean arvatavasti ikka ootama, kuni mul esikaane pilt valmis saab, et siis selle järgi otsustada.
Kavandi peal näeb Uinuv kaunitar natuke liiga kõrk välja, aga seda saab veel muuta.

Raam

Leidisn vaheaja lõpus veel veidike aega, et "Uinuv kaunitar" lõplikult valmis teha. Viimase viimistluse tarvis oligi vaja vaid raam nikerdada. Kokku võttis  raami tegemine  umbes kaks päeva.

Raami harilikukuga ette joonistades kasutasin ma joonlauda, ülejoonistamisel läksin vaba käe peale üle. Põhiliselt sellepärast, et mind häirivad liiga sirged jooned.

Mustri joonistasin esialgu harilikuga ette.

Pärast seda tuli kõik tintenpeniga üle joonistada. Raami tegemine on üpriski üksluine tegevus, aga ei midagi tapvat.

Viimane ülesanne oli raami värvimine. Sealjuures oli kõige tähtsam, et raam ei hakkaks pilti segama.

"Lumivalgekese" raam on palju heledam, kui "Uinuva kaunitari"oma, aga see näeb väga äge välja.

Tööplaan

Tegin siis tööplaani ka ära. Tööplaan on tehtud veidike tagasi ulatuvalt, et anda ka ülevaade sellest, mis ma varem olen teinud.

Nii nagu ma lootsin, jõudsingi ma "Uinuva kaunitari" illustratsiooni vaheajal valmis. Eriti palju mul muidugi teha ei jäänudki, aga ikka on tore, et ma sellega ühele poole sain.

Päris palju aega läks seina nikerdamise peale. Vahel võtavad rohkem aega just need asjad, mis tunduvad kerged, aga mille tegemine on harjumatud. Patjade joonistamine käis kergelt.

Seina jätsin üpriski lihtsapärase halli, et see esiplaanil olevat värvikirevust segama ei hakkaks. Padjad pidid looma veidike õdusama kekskonna.

Tegin ühe klõpsu ka hästi lähedalt, et oleks paremini näha , kui detailne töö on.

Vaip jäi kõige viimaseks ning enne lõpetamist lisasin vaevumärgatavalt ka veidike värvi seinale. Nüüd on jäänud veel ainult raam teha, aga seda saab ka mõni teinekord nokitseda.
Olen vahepeal tegelenud ka veidike trükkimineku asjadega, arvestasin välja mitu lehekülge raamatusse kokku tuleb, nii et varsti saab mõned esimesed hinnapakkumised teada.
Pean ka projekti kohta lähiajal tegema tutvustava video, mille saaks Hooandjasse üles panna.

Olen jõudnud vaheajal veidike oma töid edasi nokitseda, võib olla mitte niipalju, kui  ma oleksin soovinud, aga eks puhata tuleb ka ju vahest. Tegin ühe täispikka päeva tööd ja jõudsin päris palju ära teha, kui ma samas vaimus jätkan saan ma "Uinuva kaunitari" ilustratsiooni enne vaheaja lõppu valmis.

 Kardan, et see veerand mul väga palju aega loovtöö jaoks ei jää, sest pean ka tegelema hakkama käsitöö projektiga, mis on kampsun.Sellest saab kindlasti üks suur vaba aja söödik.

 Ent jätkame siis "Uinuva kaunitari" töökäiguga.

Pärast kaardinate viimistlemist jätkasin ma voodikattega, algselt tahtsin tekke teha siniseid, aga need oleksid, siis kleidiga liiga ühte sulanud.

Näeb päris uhke välja juba.

Joonistasin voodi päisesd ja panin taustale esimese värvikihi peale.

Päike, Kuu ja Talia

Nii pea, kui ma sain valmis oma "Lumivalgekese" tööga, alustasin "Uinuva kaunitari" joonistamist. Jätsin "Punamütsikese" viimaseks, kuna seal on aeganõudvaid detaile kõige vähem.

Nagu "Lumivalgekese" puhul, alustasin ka "Uinuva kaunitari" töös esimesena päise maalimist. Olen hakkanud vesivärvidega töötamisega ära harjuma, nii et see läheb mul nüüd juba veidi kiiremini.

Päises on kujutatud kuri kuninganna, kes loo lõpus tuleriidal põletati ja Talia ( ehk uinuva kaunitari) kaks last- Päike ja Kuu.

Jätkasin kuninga maalimisega. Ma polnud eriti mõelnud, mis värvi rõivad tal olla võiksid, aga tegema hakates otsustasin kiirelt, et purpurpunane ja must sobiksid talle hästi. Välja pidi kuningas nägema üpriski kõhedust tekitav ja seepärast tegin talle kahvatu naha ning tumedad juuksed.

Kuldse värvi lisamine iga kostüümi juurde on minu puhul juba paratamatu.

Jätkasin Talia maalimisega, tema pidi nägema välja hingematvalt ilus, süütu ja õrn, kuid samas kuninglik. Tema puhul tahtsin kindlalt sinist kleiti ja heledaid juukseid.

Talia näoga jäin ma väga rahule.

Oleksin võib-olla tahtnud, et Talia juuksed ja kleit oleksid veel heledamad, aga aeg on näidanud, et mida vähem sa üle värvid, seda parem. Juuste peale kulus palju aega.

Algidee oli kleit kuldsete mustrite asemel siniste kividega kaunistada, aga ma ei tahtnud, et ta kleit liiga siniseks muutuks ja pealegi näeb kuldne palju effeksem välja.

Tänase seisuga olen jõdnud juba tausta joonistamiseni.

Olin kaardinate värvi suhtes kahtlev ja mõtlesin ka siniste tegemist, aga punane sobis kogu olukorraga paremini. Pean veel kuldsed narmad joonistama ja siis saavadki kardinad valmis.

Edaspidisest töökäigust annan juba jooksva ülevaate. Kuna vaheaeg on tulekul tekib mul varsti rohkem aega oma tööga tegelemiseks. Kavatsen kindlasti hakata tekste tõlkima ja samuti on mul vaja kavandada kaane ilustratsioon.

Mu ema pakkus välja mõtte panna muu töö hooandjasse üles, et ma saaksin seda suuremal määral trüki lasta. Mul hakkas see mõte kohe meeldima ja ma kavatsen sellega kindlasti tegeleda.

Pean varsti koostama ka tööplaani. Ma eriti suur tööplaani "fänn" ei ole, aga see on vististi kohustuslik.

"Lumivalgeke"

Kõige esimesena alustasin ma vesivärvidega maalimist "Lumivalgekesest". Tegin seda üpriski rahulikult ja kulgedes. Ma polnud seni veel nii suurt ja põhjaliku tööd vesivärvidega teinud ja olin preagusega võrreldes vägagi aeglane.

Erinevalt klassikalisest tööviisist ei alusta ma kunagi tausta maalimisega, vaid pigem joonistan kõik detail detaili haaval lõpuni. Enamjaolt alustan ma inimeste või muude kesksemate elementide maalimisega. Taust jääb viimaseks.

Selle töö puhul maalisin esimesena pildi päised.

                                                                                                        
Jätkasin maalimist Kurja kuningannaga, sest ta on pildil võtmetegelane.

 Kuningannal on sini-punane kleit nii päises, kui pildi keskel.

Lumivalgekese puhul jäid värvid samaks, mis kuningannal, aga muutusid heledamaks. Tahtsin kindlalt, et lumivalhekese nahk olekski täiesti lumivalge. 

Tegin printsile tõmmu naha, et veidike värvi juurde tuua, pealegi tunduks loogiline, et prints on välimuselt veidi erinev, kui ta seitsme maa ja mere taga elab.

Tausta tehes ma enam tintepenni ei kasutanud.

Tegin tähistaeva hiljem veidike tumedamaks, et  rohkem kontrasti sisse tuua.

Järgmisena hakkasin tegelema raamiga. Ma arvasin, et mul läheb sellega rohkem aega, aga ma sain raami ligikaudu kahe päevaga valmis. Raami ornamendid on kõigil kolmel pildil erinevad, need lähevad kokku  muinasjutu temaatikaga. "Lumivalgekesel" saigi seal korduvaks oranamendi elemendiks õun.

Raam tuli üpriski hele ja mul oli tahtmine see veidike tumedamaks muuta, kuid lõpuks otsustasin, et ma võin raami korrigeerida siis, kui mul on ka teised pildid valmis.

Tööde kavandamine

Suve alguses alustasin ma tööde kavandamist. Kõige esimesena võtsin käsile "Lumivalgekese" ja selle puhul oli ka kavandamine kõige põhjalikum. Tegu on mu lemmikmuinasjutuga, nii, et ma pöörasin erilist tähelepanu sellele, et kõik oleks läbimõeldud ja perfektne.

Et tabada enda visooni lumivalgekesest kõige paremini otsutasin katsetada
erinevaid võimalusi tema joonistamiseks.

 Kurja kuniganna välimus oli mul vaimusilmas üpriski täpselt olemas ja joonistasin ta lihtsalt kindluse pärast üle. Olin varem teinud "Lumivalgekese" teemalise pabernuku ja sealt oli päris mugav erinevaid kleidi disaine vaadata. Sain inspiratsiooni ka mängufilmist "Vennad Grimmid", sest seal oli kurja kuninganna kehastus väga huvitav.

  

Ma pidin kavandeid mitu korda läbi joonistama.Tegin kõik kolm kavandit enam vähem sama ajal ära, kuna soovsin, et mul oleks piltidel ühtne ülesehitus.

"Lumivalgekese" esimene kavand.

"Lumivalgekese" lõplik kavand.

"Uinuva kaunitari" ja "Punamütsikese" esimene kavand.

"Uinuva kaunitari" lõplik kavand.

 Piltid joonistan ma vesivärvide ja akrüülidega, kasutades ka tintenpeni. Aluseks on akvarellpaber, mis on natuke suurem, kui A4. Enne akvarellidega tegemist joonistsin ma endale paberile harilikuga täpse ja detailse visandi.

"Lumivalgekese", "Uinuva kaunitari" ja "Puanmütsikese" lõplikud visandid:

Alustasin oma loovtööga tegelemist juba üpriski suve alguses, kuna siis oli mul aega küllalt ja teades enda põhjalikku suhtumist, ei oleks veidike lisaaega halba teinud. Eriti, kui arvestada, et töö tuleks valmis saada kooli ja õppimiste kõrvalt. Suvel ma eriti sure tambiga ei teinud ning ma jõudsin vaheaja lõpuks alles esimese illustratsiooni lõpetamiseni ja teiste piltide kavandamiseni. Kogu töökäik on mul üles pildistatud ja ma kavatsen sellest kindlasti teha kokkuvõtva ülevaate, mille ma siis siia saaksin postitada.

 Loovtöö peaks lõpuks välja tulema raamatuna, kus oleksid  kolm muinasjuttu ja nendega kokku käivad kolm suurt ilustratsiooni. Samuti on vaja teha kaanekujundus, mille kavandamiseni ma veel jõudnud ei ole. Minu välja valitud kolm muinasjuttu on: "Lumivalgeke", "Uinuv kaunitar" ja "Punamütsike". Valisin need kolm, kuna nende puhul on kontrast tänapäevase ja originaalse muinasjutu vahel kõige suurem.

Originaaltekstide otsimine võttis omajagu aega. "Punamütsikesega" oli see küll üsna kerge, sest selle originaal on eesti keeles trükitud. "Lumivalgekese" algset teksti ma eesti keeles trükkituna ei leidnud, aga selle ingliskeelne versioon on täispikkuses olemas. Koos eesti keelse Grimmide raamatu  "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" abiga ei tohiks selle tõlkimine eriti keeruliseks osutuda. "Uinuva kaunitari" puhul mul nii palju vedanud ei ole, leidsin küll selle algse versiooni inglise keeles, aga kuna mul ei ole ühtegi sellele sarnanevat eesti keelset tõlget võib selle tõlkimine veidi raskemaks osutuda. Eriti, kui arvestada juurde fakt, et originaal versioon on palju pikem.

Kõigil kolmel muinasjutul on erinevad autorid- "Lumivalgekese" algse versiooni kirjutasid üles vennad Grimmid, "Punamütsike" kuulub Charles Perrault'i taieste hulka ja "Uinuva kaunitari"            (originaal pealkirjaga " Päike, kuu ja Talia") kirjutas Giambattista Basile. Olen võtnud nende kirjanike versioonid muinasjutust, kes selle esimesena üles kirjutasid, kuna samu lugusid on eri autorite poolt  mitu korda ümber kirjutatud

Samuti on muinasjuttudest palju eri versioone üle maailma, kus sama sisu veidi erinevalt ümber jutustatakse ja neist varaseima leidmine muutuks eriti keeruliseks, nii et ma otsustasin võtta lood, mis sarnaneksid piisavalt tänapäeval tuntud klassikutele.

Elas kord

"Elas kord"- nendel kahel sõnal on meile kõigile ajaga omastunud oluline tähendus. Juba neid sõnu kuuldes hakkab igaühe kujutlusvõime elevalt kihelema, oodates, kuhu sõnade võlu ta nüüd seiklema viib.

Muinasjuttudel on minu lapsepõlves ja pärastises nooruses väga suur roll olnud. Juba väiksest saati meeldis mulle unistada printsessidest, printsidest ja uhketest paleedest ning ma arvan, et ma pole seda siiamaani lõpetanud. Nõnda ongi, et aja möödudes olen ma ikka varmalt kõigel muinasjutte puudutaval silma peal hoidnud. Just lõpmatus interneti maailmas puutusin ma esimest korda kokku algsete muinasjuttudega.

Nimelt on aja kulgedes muinasjuttude olemus väga palju muutunud. Kui tänapäeva muinasjutud on kaunid, helged ja lõppevad puhtalati õnnelikult ning meenutavad kauneid unelmaid, õpetades noorukitele armastust, hoolivust ja headust, siis pimedal keskajal, kust paljud meie lemmiklood alguse said, see päris nii ei olnud.

Muinasjutud olid küll mõeldud samaviisi laste õpetamiseks ja kasvatamiseks, aga õppetunnid, mida jagati, ei pruukinud olla nii väga helged ja  roosilised. Mõneti olid muinasjutud lausa laste hirmutamiseks.

Kuid siiski on need originaalid minu jaoks isegi veel paeluvamad, sest omal viisil annavad need vanad lood meile võimaluse vaadata ajas tagasi ja tunda ennast oma esivanematele veidike lähemal.

Praeguseks on aga originaalmuinasjutud kogu oma võlus ja valus laiemale lugejaskonnale tundmatud. Paljuski sellepärast otsustasingi ma oma loovtööd tehes sellele teemale keskenduda.

Võtsin oma eesmärgiks algsete muinasjuttude tutvustamise ka teistele huvilistele, et näidata, kuidas aeg meie kultuuripärandit muutnud on. Aga, et see kõik jääks ikka oma endisesse võluvasse vormi, otsustasin oma töö vormistada muinasjuturaamatuna, mille sisuks oleksid kolme meie lemmikmuinasjutu alged - " Lumivalgeke", "Uinuv kaunitar" ja "Punamütsike".

Oma panuse kolme muinasjutu ellutoomisel annan ma illustratsioonide loomisega, kuna just kaunid pildid on need, mis teevad ühe muinasjuturaamatu muinasjuturaamatuks.