Pärast
aasta pikkust tööd saan au ja uhkusega öelda, et olen oma loovtööga
edukalt hakkama saanud. Veel viimane samm on ees kaitsmise näol ja siis
ongi selle toreda seiklusega ühel pool ning saab hakata mõtlema juba
uute ja kindlasti ka toredatate projektide peale.
Muinasjuturaamatu
"Kadunud leheküljed" loomine on olnud üks väga enneolematu kogemus. Ma
olen üliõnnelik, et aasta tagasi just sellise vahva idee peale tulin.
Muidugi ei suuda ma jätta tänamata oma ema selle eest, et ta mind
ärgitas asju suurelt mõtlema. Just tema andiski seemne mõttele teha
lihtsalt kolme illustratsiooni asemel raamat.
Kogu
raamatu loomise protsess oli minu jaoks uskumatult nauditav. Alates
pikkadest õhtutest, mida veetsin joonistades lõpetades kirjafondi
valimisega tekstidele. Veel preagugi meenutan seda valmistamisega
kaasnenud rahuolutunnet heldinult.
"Kadunud
leheküljed" on üks väga eriline raamat, mis viib lugeja rändama kolme
teada- tuntud muinasjutu ajalukku ning nii nagu arenes see loovtöö,
kasvas ja muutus aina huvitavamaks ka raamat ise. Esialgse plaanina pidi
raamat sisaldama illustratsioone ja kolme vana muinaslugu, aga kuna
loovtöö käigus tegin ma ka väga põhjaliku ajaloolist tausta sisaldava
uurimuse, siis lõpetasid ka lühendatud versioonid iga muinasjutu
ajaloost raamatus. Samuti kasutasin raamatu kujunduses peale
illustratsioonide ka oma vanemaid sama teematikaga pabernukkude kleite.
Peale
selle, et mina veetsin oma aega ja tähelepanu raamatu valmistamiseks,
sain ma ka rohkelt oskusi, kogemusi ja teadmisi. Arvatavasti sai kõige
rohkem lihvimist minu joonistamisoskus. Aastaga on minu
akvarellikäsitlus areneud hüppeliselt. Iga kord pintslit kätte võttes
tunnen, kuidas mu vilumus on suurenenud. Olen muutunud joonistamises
palju oskuslikumaks ja palju palju kiiremaks. Varem kaks kuud võtnud
maale vihun nüüd teha juba poole kuuga. Samuti olen tutvunud oma ema käe
kõrvalt ka raamatu kujundus- ja küljendustööga.
Väga
palju olen õppinud ka kirjaliku osa koostamisest- alates blogi
postitustest ja lõpetades muinasjuttude tõlkimisega. Olen väga uhke, et
pusisin ennast läbi ka kõige raskemate kohtade tõlkimisest, mis sest, et
tuli vahel veeta tund aega, et endale selgeks teha, mida kujutab endast
linapind või kedervars. Inglise keele oskust tuli kasutada ka
ajalooliste tekstide koostamisel, sest kõik allikad olid ingliskeelsed.
Ajaloolise tausta uuring oli mu enda jaoks üks kõige huvitavamaid osi-
mida kõike endas vanad ajad ka ei varjaks. Sai veedetud palju tunde
lugedes wikipedia artikleid ja sirvides veebilehekülgi. Oma healt
toimetajalt sain ka häid näpunäiteid edasiste tekstide vormistamiseks ja
korrastamiseks.
Ka
kogu blogi pidamine ja haldamine oli tore kogemus, õppisin nii mõnegi
uue ja huvitava asja. Samuti tutvusin ma veebikeskkonnaga Hooandja, läbi
mille kogu selle toreda raamatu trükkimine võimalikuks saigi.
Sain
ka täitsa oma raamatu esitluse kogemuse kätte ja lausa kaks korda.
Esimesel korral koolipere ees ja teisel korral juba Apollo raamatupoes.
Kindel
on see, et selle raamatu valmistamine oli erakordne kogemus, mis ennast
kindlasti küllaga ära tasus. Just sarnaseid projekte tahaksingi hakata
tulevikus tegema, nii et see oli kohe kindlalt väärt kogemus ning veel
pealekauba ka selline, mida muidu koolis käies ei omandaks.
Olen
oma raamatu üle väga uhke ja imestan siiamaani, kuidas kõik nii
toredalt ja hästi läks. Saan olla vaid õnnelik, et kõik see sai
võimalikuks. Loodan, et minu raamat pakub avastamisrõõmu ja toredaid
üllatusi teistelegi inimestele.
